5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" vs. Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon

5. Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon (soome keeles Suomalainen Waffen-SS-vapaaehtoispataljoona, saksa keeles Finnisches Freiwilligen-Bataillon der Waffen-SS) oli aastatel 1941–1943 tegutsenud Soome vabatahtlikest moodustatud Suur-Saksamaa Relva-SS pataljon. Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva asendas Soome pataljoni Wikingi diviisis, kui soomlaste pataljoni tegevus lõpetati ja selle sõdurid tagasi kodumaale repatrieeriti juulis 1943. Rügemendi tasemel soomlaste pataljon oli SS-Soomusgrenaderidiviis „Wiking“ SS-soomusgrenaderirügement "Nordland"i osa. Pärast Talvesõda, nn vaherahu ajal (1940–1941) tihenes Soome ja Saksa julgeolekuline ning sõjaline koostöö. 1941. aasta kevadel pakkus Saksamaa Soomele võimalust saata vabatahtlikke Saksamaale väljaõppesse. Ametlikult oli Soome veel neutraalne riik ja värbamine tuli korraldada salaja. See korraldati koostöös Esko Riekki juhitava riikliku politseiga (Etsivä Keskuspoliisi). Ametlikult korraldas värbamist Insinööritoimisto Ratas ('Inseneribüroo Ratas'), mis saatis mehi tööle (työhönlähtö). Mai alguses olid vabatahtlikud koos ja neid hakati viie korraga Saksamaale saatma. Kokku läks Soomest Saksamaale 1197 vabatahtlikku. Ideoloogiselt olid vabatahtlikud meelestatud isamaaliselt ja kommunismivastaselt, kuid kõige tähtsam oli tõhusa lahinguüksuse moodustamine. Vaimustav ajalooline eeskuju oli 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis loodi Esimese maailmasõja ajal Soome vabatahtlikest Saksa sõjaväes. Jäägrid moodustasid iseseisva Soome sõjaväe tuumiku ja paljude SS-vabatahtlike isad olid kunagi jäägriliikumises osalenud. Esialgne plaan ja soov oli saada Soome pataljon Wehrmachti alluvusse, aga kuna Saksamaa soovis välismaalasi võtta ainult Relva-SS-i ridadesse, jäi see ainukeseks võimaluseks. Soome soovis saada osa Saksa sõjaväe väljaõppest ja kogemusest. Kuid projektil oli ka välispoliitiline aspekt, mille pärast pataljoni tuntakse ka nimega panttipataljoona ehk pandipataljon – pataljon saadeti Saksamaale nagu pandiks liitluse eest. Vabatahtlike suuremast osast (u 800 meest) moodustati 15. juunil 1941 õppepataljon nimega SS-Freiwilligen-Battalion Nordost (SS-vabatahtlike pataljon Nordost). Pataljoni komandöriks nimetati kapten Hans Collani.

Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"

Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Jalavägi · Jalavägi ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »

Kaukaasia lahing

Kaukaasia lahing on teljeriikide ja Nõukogude Liidu militaaroperatsioonide seeria Kaukaasia piirkonnas Teise maailmasõja idarindel.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Kaukaasia lahing · Kaukaasia lahing ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »

Operatsioon Barbarossa

Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan Operatsioon Barbarossa (saksa keeles Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teises maailmasõjas toimunud Saksamaa ja tema liitlaste sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Operatsioon Barbarossa · Operatsioon Barbarossa ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Relva-SS · Relva-SS ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »

Soomusjalavägi

Soomusjalaväe NATO taktikaline põhitingmärk Bundeswehri soomusjalaväelased Esimene jalaväe lahingumasin BMP-1 Saksa soomusjalaväe kompanii rivistunult Saksa jalaväesoomuk 1942 Soomusjalavägi ehk mehhaniseeritud jalavägi (ka motolaskurvägi, soomusgrenaderid), on maavägede koosseisu kuuluv relvaliik või soomusväe alamrelvaliik, mis koosneb jalaväe lahingumasinate, harvem soomustransportööridega varustatud jalaväest.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Soomusjalavägi · Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon ja Soomusjalavägi · Näe rohkem »

Suursaksa Riik

Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Suursaksa Riik · Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Teine maailmasõda · Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Wehrmacht · Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon ja Wehrmacht · Näe rohkem »